Saadjärve ümbruse vaatamisväärsused

Saadjärve saatus on kummaline. Nimelt on see piirkond ära jaotatud kahe maakonna vahel ning Tartumaale kuulub sellest Vooremaa suurimast järvest 5 ruutkilomeetrit, ülejäänud 2 ruutkilomeetrit on Jõgevamaa all. Saadjärvel jagub nii suurust kui ka sügavust – veekihi paksus küündib koguni 25 meetrini. Järvekaldad saab näha mitut vägevat rändrahnu, mida rahvasuu on seostanud Kalevipoja ja tema vendadega. Samuti saab uudistada ligemale 70 lohuga kultuskivi, mida tuntakse samuti ühe Kalevipoja lingukivina. Saadjärve piirkond pakub ka arhitektuurihuvilistele midagi. Nimelt asub Saajärve kagunukas Äksi lähistel Kukulinna mõis. Tegu on puust uusgooti häärberiga, mida kaunistavad linnusetorni jäljendavad sambad, mis iseloomustavad kõige paremini härrastemaja. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et hoone ei ole hästi säilinud ning varsti kõdune juba pöördumatult. Kes soovib aga seal kandis kirikuarhitektuuri näha, on see võimalik Äksis. Äksi kirik kerkis 15.sajandil, kuid tol ajal puidust hoone hävis 17.sajandil. Uus hoone, seekord kivist, valmis aga 1730.aastal ning oma tänase uusgootipärase ilme sai ta alles 19.sajandi lõpul. Keda huvitavad aga Saadjärve tavad ja uskumused, saab näha Äksi nõia mälestuskivi, mis asub Puhtleival. Kivile on maalitud suur silm, mis justkui vihjaks, et nõia silma alt pole kellelgi pääsu

Tartust loodesse Tallinn-Tartu raudtee äärde jääb Kärkna küla, mis on omamoodi kuulud küla. Nimelt asub seal Kärkna klooster, mis oli esimene ja suurim tsistertslaste klooster Eestis.Tegu oli mungaklootriga. Klooster tegutses kuni Liivi sõjani, mil see kahjuks hävis.