Alatskivi piirkonna vaatamisväärsused

Alatskivi nimi tähenab “alumist veskit”, seal sealkandis oli kombeks veski kohta kivi öelda. Alatskivi lähedal asub ka Peatskivi küla, mis siis vastavalt tähendab, et seal oli kunagi ülemine ehk pealmine veski. Alatskivi kanti vääristavad kaunid maastikud, uhke loss ja tüse kultuurikiht.

Alatskivi loss on ehitatud uusgootistiilis aastal 1885. Huvitav on teada, et selle projekteerijaks oli mõisaomanik ise, Luunja parun. Idee olla saanud Šotimaalt, kus parun nägi Briti kuninglikku suveresidentsi, seega võib öelda, et see loss pole üldse eestipärane, sest arhitektuuriliselt sarnaneb ta Briti arhitektuurile. Loss saigi ehitatud eelkõige suveresidentsiks parunile ja tema prouale. Tänapäeval, nüüd kui mõis on riigistatud ja kuulub vallale, on seal tegutsenud mitmed asutused, alustades kasiinoga ning lõpetades kooliga. Praegu on loss avatud külastajatele.

Alatskivist loodes, Tartu-Kallaste maantee ääres asuvas Peatskivil saab näha Kalevipoja sängi, kuhu väsinud kalevipoeg olla pikali visanud, et puhata.
Alatskivilt läände või kagusse sõites, saab näha vene vanausulistega asustatud kalurikülasid. Sinna on rajatud neile iseloomulikud palvemajad ning kilomeetrite pikkused ühe tänavaga ridakülad. Sibulaid kasvatavad nad usinalt ja sügisel on sealsetes külades omapäraseks vaatamisväärsusteks suured kuivavad sibulakuhjad. Vanausulistel on väga tähtsal kohal traditsioonid, seetõttu peetakse tänini jumalateenistusi vanaslaavi keeles ning selle säilitamiseks õpetatakse lastele Kolkja koolis vanaslaavi keelt. Kes soovib aga külastada vanausuliste muuseumi ja tutvuda lähemalt nende traditsioonide ja kultuuriga, saab seda teha Kolkja põhikooli ruumides. Seal saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, vanaslaavi raamatuid jne. Kolkjas asub ka kirik – Kolkja Issanda Taevamineku kirik. See asub Väike-Kolkjas ja see ehitati 19.sajandil. Tegemis on vanausuliste kirikuga ning seda peetakse väärtuslikuks kui Peipsi äärse omapärase etnilise üksuse vaimuelu mälestis.