Tartu linn

Tartu on tuntud kui kultuuri- ja teaduskeskus. Tartu on kandud nimesi nagu Jurjev ja Dorpat. Tartu ajalugu küündib ajaloos tagasi kuni 1000 aastat. Tartu uhkuseks on aga vana ülikool, kele kasvanditeks on olnud paljud hiljem tuntuks saanud teadlased ja kultuuritegelased. Tartu on ühtlasi nooreea linn. Paljude inimeste parimad aastad, õpinguaast, on möödunud just siin. Omalaadseks Tartu sümboleiks on Emajõgi ja Toomemägi. Asend jõe kallastel lisab Tartule kahtlemata vaheldusrikkust. Sageli nimetatakse Tartut lihtsalt Emajõe Ateenaks, kuid keset linna aga kerkib kutsuv kõrgendik – Toomemägi. Toomemäelt avaneb kaunis vaade linnale ja looklevale veelindile.
Tartu sünniajaks võib pidada esmamainimist vana-vene kroonikas 1030.aastal

Tartut on juba 17.sajandist peetud vaimuelu keskuseks, nõnda pakubki Tartu linn erinevaid vaatamisväärsusi ja paiku just vaimule ja hingele. Nimelt asub Tartus Eesti Kirjandusmuueum, kuhu on kokkukoondunud kolm erinevat rahvusteaduste arhiivi: Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv ning Kultuurilooline Arhiiv. Lisaks eelnimetatuile, asub seal ka folkloristika ja etnomuusika osakond.
Eesti rahvast ja teiste soome-ugri rahvastest huvitujail on võimalus Tartus külastada Eesti Rahva Muuseumi. Seal on kajastatud kultuurieripärad ning võimalus tutvuda eestlaste ja soome-ugrilaste eluga.

Spordihuvilistel soovitan külastada Eesti Spordimuuseumi, mis asub Tartu südalinnas. See on üks suuremaid spordimuuseume Baltikumis ja Põhjamaades. Muuseumist on võimalik leida kõike, mis vähegi seostub spordiga, samuti toimuvad seal erinevad teemakohased üritused.

Sakraalarhitektuurihuvilistele on Tartul piisavalt pakkuda. Tartu Pauluse kirik, mis on projekteeritud Soome arhitekti poolt, on juugendstiilis. Kirik valmis 1915-1917. aastatel. Teise maailmasõja ajal sai kirik tõsiselt kannatada, kuid juba 1947. aastal suudeti kiriku tiibhoone taastada, peahoone suudeti taastada aga alles pea 20 aastat hiljem, 1966. aastal. Tänini pole aga suudetud kirikut täiesmahus taastada. Veel üheks märkimisväärseks sakraalarhitektuuri näiteks Tartus on Jaani kirik. Nimelt peetakse seda kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaiks ehitiseks. Tegu on tellisarhitektuuri näitega, kuid just haruldased terrakotaskulptuurid on need, mis muudavad Jaanikiriku äärmiselt kordumatuks. Praeguse kiriku ehitamist alustati 14.sajandil, just selle sajandi lõpust on pärit ka püjakoja rikkalik skulptuurdekoor. Kirik on saanud mitmeid kordi kannatada, kuid kõige hullem häving tabas kirikut Teise maailmasõja ajal, mis see süttis põlema. Kiriku restaureerimitööd kestavad tänaseni. Mainimist väärib ka Tartu Toomkirik, mis praeguseks on küll enamjaolt varemetes, oli see kavandatud Tartu piiskopkonna peakirikuks. Toomkirikut võib pidada üheks silmapaistvaimaks Lõuna-Eesti tellisgootika näiteks. Praegu tegutseb
Toomkiriku kooriosas Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.

Aktiivne puhkus Tartumaal

Tartu maakonna looduskaitsealad

Eesti üks suurimaid looduskaitsealasid Alam-Pedja Looduskaitseala, mis moodustati 1994.aastal, asub Tartu maakonna lääne- ja loodeosa Võrtsjärve nõos, mis kujutab endast laialdast madalikku Eesti keskosas. Looduskaitsealal asuvad ka matkarajad, millega saab tutvuda ja näiteks perega lõbusalt aega veeta. Samuti saab näda ka erinevaid linnuliike, kes seal elutsevad.

Teine suurem kaitseala on Emajõe Suursoo, mis võeti kaitse alla 1981. aastal ja moodustab suurima deltasoostiku Eestis. Suursoos asuvad loodushuvilistele mõeldud matkarajad ning avatud on ka külastuskeskus.

Emajõgi on koguaeg olnud üheks Lõuna-Eesti tõmbenumbriks. Suviti toimub Tartumaal huvireisid laevaga „Pegasus” ning võimalus sõita Peipsi järvele Piirissaarele laevaga „Polaris”. Lisaks neile huvireisidele, toimuvad laevasõidud Emajõel keskaegse lodjaga. Keskajal oli lodi spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud keskaegne kaubapurjekas. Keskaegset lodi pole aga säilinud, mistõttu ehitati vanade kavandite järgi Lodjakojas omasuguste seas esimene ja uus lodi „Jõmmu”.
Kellele aga ei paku huvi need laevareisid Emajõel, saavad matkata Emajõeääres. Valikus on kaks tuntumat matkarada – Jänese matkarada ja Ilmatsalu-Kärevere Linnutee. Esimene neist on 5 km pikk ning rda pakub vaheldusrikast loodus. Samuti saab raja lõpus külastada Jänese kõrtsi varemeid.
Ilmatsalu-Kärevere Linnuteel asuvad aga kalatiigid ja Kärevere linnuhoiuala. Seal elutsevad ka Alam-Pedja looduskaitse ala linnud

Elva kui vaikne Eesti suvitus paik, on eriline oma männirohkuse tõttu. Ka seal on võimalik nautida loodust ja värsket õhku. Seal on mitu matkarada ja maastikukaitseala. Seal asub Elva Vitipalu maastikukaitseala, mis pakub vaatamiseks mitmekesist reljeefi, Elva ürgoru liivapaljandit ning saab jalutaa luhaniitudel. Veel saab teha pikki jalutuskäike Vapramäel, kus asub ka samanimeline maastikukaitseala. Matkaradadele on ehitatud ka telkimis-,puhke- ja piknikukohad, et saaks kas jalgapuhata ja piknikku pidada või isegi jääda telkidesse ööbima. Et ükski külastaja ära ei eksiks, on matkaradadele üles pandud ka lisaviidad ja infotahvlid huvilistele lugemiseks.

Elva linna vaatamisväärsusi

Elva linna sünnilugu on seotud raudteega, täpemalt Tartu-Valga liiniga, mis ehitati 1886.-1889. aastal. Raudteejaama juurde tekkis asula ning ei läinud kaua kui sinna hakkasid kerkima Tartu koorekihi suvemajad. Elvast sai justkui omamoodi tartlaste suvepealinn, kuid see tõmbas ligi ka välisturiste. Puhkelinnaks on jäänud Elva tänaseni, kus Verevi järve korrastatud supelrand, paisjärv ning mõnusalt rahulik atmosfäär ja elutempo, meelitates siiani ligi suvitajaid. Kultuurilise poole pealt saab Elvas aga külastada Tartu muuseumi, kus on võimalik tutvuda mitmesuguste hooajaliste väljapanekutega. Muuseumis saab näha ka esimest eestikeelset gloobust.

Võrtsjärve äärne

Võrtsjärve idakaldal Neemiskülas ja Kaarlijärve naabruses asuvad Tamme paljand ja koopad. Seal Võrtsjärve kaldal paljandub aluspõhja moodustav punane liivakivi. Astangut saab jälgid mitme kilomeetri pikkuselt kuni Tamme poldri väljavoolukanali suudmeni välja. Kaitsealusest Tamme paljandist on leitud teaduslikult äärmiselt huvitavst ainest, ürgsete kalade jäänuseid.

Tartust 25-30 kilomeetri kaugusele jääb Puhja, kus asub Puhja kiriku säilmed. Kirik ise ehitati 1499.aastal, kuid hävis osaliselt 17.sajandil. Tänaseks on sellest alles vaid tähekujulise võlviga kaetud kooriruum.

Tartu ümbruse vaatamisväärsused

Tartust väljasõites idapoole, Tartu-Räpina maantee ääres asub Luunja mõisasüda. Luunja mõis asus alguses nüüdes Vanamõisas, oma praegusele asukohale toodi see 16-17.sajandil.Tänaseks on mõisa peahoone hävinud, säilinud on vaid mõisaaegsed karjalaudad, kus peetakse tänini hobuseid. Sõjahuvilistele on aga Tartust läbi Luunja Pilka poole, võimalik näh Teise maailmasõja aegset lahinguvälja.
Sõites Võnnu poole, on võimalik uudistada ühte Eesti suuremat maakirikut, Võnnu Jakobi kirik mis on rajatud 13.sajandil ning mida on korduvalt parandatud ja ümber ehitatud. Uuendatud kirik esindas üleminekut barokilt klassitsismile, millest annavad tunnistust aknaraamide krohvdekoor ja tornikiiver. Märkimisväärne on kiriku sisemus, kus sub marmorist hauamonument.

Loodushuvilistele on soovitav sõita Järvseljale, kus asub Eesti vanim metsakaitseala, 1924. aastal asutatud Järvselja looduskaitsekvartal. Praegu tegutseb seal Järvselja Õppe- ja Katsemeeskonna Sihtasutus.

Ka Tartumaale kuulub saab – Piirissaar. Saar on erakordselt madal ja on umbes 8 ruutkilomeetri suurune ja kujutab endast omaette valda, kus püsivaid elanikke on vaid sadakond. Saare põhilised elanikud on venelased, kunagi sinna saabunud vanausuliste järeltulijad, peamiseks tegevusekski neil sibulakasvatus ja kalapüük. Ka Piirissaarel on säilinud vanausuliste palvemaja ja õigeusu kirik

Kambja ja Elva ümbruse vaatamisväärsused

Ülenurmel, Tartu-Võru maantee ääres endises Ülenurme mõisas asub Eesti Põllumajandusmuuseum, kus on eksponeeritud vanaaegseid põllutööriistu ning läbi aegade kasutusel olnud mesindustrbeid ja tarusid. Samuti saab muuseumis tutvuda karjapidamise ja linnukasvatuse ajalooga Eestis ning uudistad Saaremaalt pärit pukktuulikut.

Tartu-Võru maantee ääres, Tartust 17 km kaugusel asuval Kambjal on tähtis koht eestikeelse koolihariduse ajaloos. Talulaste õpetamisega tehti sealkandis algust juba rohkem kui 300 aastat tagasi, seda kinnitab ka kiriku naabruses seisev uhke memoriaal tulealtariga. Kambjas asub ka kirik, mis rajati ilmselt 15.sajandi paiku ning mis on korduvalt hävinud. Viimati sai tõsiselt kannatada Teises maailmasõjas. See taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Kamba endises mõisahäärberis asub praegu aga vallavalitsus.
Liikudes Nõo suunas, saab külastada Nõo kirikud, mis on üks Lõuna-Eesti vanemaid ja korduvatest sõjalistest kahjustustest hoolimata ainsana peaaegu algkujul säilinud maakirikuid. Kirik on ehitatud 13.sajandil

Matmistavadega tutvumiseks tasuks minna Tõraverest lõunasse, Võikale, kus võib näha tarandkalme. Need olid matmispaigana kasutusel 3.-5.sajandil. Kalme on üks Eesti suurimemaid, 55 meetrit pikk ja 19 meetrit lai. Iidsetest haudadest on leitud arvukalt esemeid, nende seas rohkelt ehteid.

Astronoomiahuvilistel soovitan külastada Tõraveres asuvat Tartu Observatooriumit, kus tegeldakse astronoomia ja amosfäärifüüsika alase uurimistööga. Observatoorium alustas oma tööd 1964.aastal. Observatooriumis on võimalik vaadata stronoomiaalaseid filme ning katsuda oma käeg 270-kilost raudmeteoriiti.

Tartust 40km Valga poole, asub Rõngu, mille lähedal, Lossimäe külas, saab näha ja tutvuda vasallilinnuse varemetega. Linnus ehitati 14.sajandi alguses ja selle eesmärk oli kaitsta Tartu piiskopkonna edelaosa. Peahoonest on säilinud vaid üks tiibadest, mis ümbritsesid peahoonet. Linnus rüüstati Vene vägede poolt Liivi sõja käigus. Ometigi hävitati linnusest suurem osa alles 1625.aastal rootslaste poolt

Saadjärve ümbruse vaatamisväärsused

Saadjärve saatus on kummaline. Nimelt on see piirkond ära jaotatud kahe maakonna vahel ning Tartumaale kuulub sellest Vooremaa suurimast järvest 5 ruutkilomeetrit, ülejäänud 2 ruutkilomeetrit on Jõgevamaa all. Saadjärvel jagub nii suurust kui ka sügavust – veekihi paksus küündib koguni 25 meetrini. Järvekaldad saab näha mitut vägevat rändrahnu, mida rahvasuu on seostanud Kalevipoja ja tema vendadega. Samuti saab uudistada ligemale 70 lohuga kultuskivi, mida tuntakse samuti ühe Kalevipoja lingukivina. Saadjärve piirkond pakub ka arhitektuurihuvilistele midagi. Nimelt asub Saajärve kagunukas Äksi lähistel Kukulinna mõis. Tegu on puust uusgooti häärberiga, mida kaunistavad linnusetorni jäljendavad sambad, mis iseloomustavad kõige paremini härrastemaja. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et hoone ei ole hästi säilinud ning varsti kõdune juba pöördumatult. Kes soovib aga seal kandis kirikuarhitektuuri näha, on see võimalik Äksis. Äksi kirik kerkis 15.sajandil, kuid tol ajal puidust hoone hävis 17.sajandil. Uus hoone, seekord kivist, valmis aga 1730.aastal ning oma tänase uusgootipärase ilme sai ta alles 19.sajandi lõpul. Keda huvitavad aga Saadjärve tavad ja uskumused, saab näha Äksi nõia mälestuskivi, mis asub Puhtleival. Kivile on maalitud suur silm, mis justkui vihjaks, et nõia silma alt pole kellelgi pääsu

Tartust loodesse Tallinn-Tartu raudtee äärde jääb Kärkna küla, mis on omamoodi kuulud küla. Nimelt asub seal Kärkna klooster, mis oli esimene ja suurim tsistertslaste klooster Eestis.Tegu oli mungaklootriga. Klooster tegutses kuni Liivi sõjani, mil see kahjuks hävis.